Eesti ettevõtete registreerimine, valmisfirmad ja teenused teie ärile

Tasakaalustatud eelarve, madalaim riiklik võlg Euroopas, üks kõrgemaid krediidireitinguid regioonis, Euroopa Liidu ja NATO liige ning alates 1.01.2011 eurotsoonis, piirangute puudumine välisinvesteeringutel, juriidiline kaitse omanditele - need on ainult mõned põhjused miks välisinvestorid on eelistanud investeerimist Eestisse, sealhulgas üles seadnud holding ettevõtte Eestis, mis on välisinvestorile investeeringute keskuseks regioonis.

Üks põhjustest, miks Eesti ettevõtted on populaarsed holding ettevõtetena kasutamiseks ning investeeringute kanalina on maksuseadus, mille kohaselt ettevõtte kasum maksustatakse ettevõtte tulumaksuga ainult reaalse kasumijaotamise - dividendide - väljamaksmise puhul.

Eesti äriseadustiku kohaselt on 5 erinevat liiki ettevõtteid, kuid ettevõtete omaduste tõttu on aktsiaselts ning osaühing enimkasutatavad ettevõtete liigid, kuna aktsiaseltsi ning osaühingu osanikel on piiratud vastutus ettevõtte kohustustega seoses.

Osaühing ja aktsiaselts - mõlemil on osakapital jaotatud osakuteks, osanikud ei ole eraisikuna vastutavad ettevõtted kohustuste eest, ettevõtte kohustuste eest on vastutav ettevõte ise oma varadega.

Eestis on üsna madalad ettevõtte asutamise kulud, aktsiaseltsil on kohustatud olema vähemalt 25 000 EUR osakapital ning osaühingul vähemalt 2500 EUR.

Alates aastast 2010 on võimalik asutada osaühing ilma osakapitali sissemakseta, kuid seda ainult juhul kui ettevõtte asutab eraisik ning osakapitali suurus ei ole üle 25 000 EUR. Juhul kui osaühing asutatakse ilma osakapitali sissemakseta, siis on ettevõttel nõue asutaja vastu ning asutaja vastutab ettevõtte kohustuste eest osakapitali summa suuruses.

Ettevõtte asutamisel on riigilõivu ja notari kulud. Riigilõiv on 140,60€, notari tasu sõltub osakapitali suurusest. Kui tarvis on juristi abi, siis juriidilised kulud on 1000-2000 EUR olenevalt situatsioonist.

Äriregister registreerib ettevõtte 5 (viie) tööpäeva jooksul dokumentide esitamisest registrile.

Ettevõtte asutajad, osanikud ning juhatuse liikmed ei pea olema Eesti kodakondsusega ega residendid.

Alates 2010 ei ole residentsuse nõuet ettevõtte asutamisega ja juhtimisega seotud isikutele. Seadus nõuab vaid, et kui vähemalt pooled juhatuse liikmed ei resideeru Eestis või üheski teises Euroopa Majanduspiirkonna riigis ega Šveitsis, siis peab ettevõttel olema Eesti aadress, millele ametid ja kolmandad isikud saavad dokumente saata.

Eesti on üks ühtse maksustamise pioneere. Peamine iseloomulik asjaolu Eesti ettevõtete maksustamise juures on, et tulumaks kehtestatakse ainult dividendide võtmisel, ehk siis ettevõttes säilitatav tulu või ettevõttesse uuesti investeeritud tulu ei ole maksustatud ettevõtte tulumaksuga. Kingitused, annetused ning esinduskulud ja kulud, mis ei ole ettevõttega seotud, on siiski maksustatud ettevõtte tulumaksuga. See kehtib Eesti residentide ettevõtetele ning mitte-residentide alalistele ettevõtetele.

Iga residendi ettevõte ning mitte-residendi alaline ettevõte on maksustatud ülalkirjeldatud väljaminekutele 21/79 määraga (21/79 neto summast, ehk siis 21% bruto summast).

On oluline märkida, et Eestil on topeltmaksustamise vältimiseks kokkulepped umbes 50 riigiga, mis ainult ei välista topeltmaksustamist nende riikide ettevõtetelt tulnud laekumistelt, kellega on see kokkulepe sõlmitud, vaid samuti madalamat maksude kinnipidamist dividendidelt, litsentsitasudelt ja intressitulult mille on saanud Eesti maksuresident. Ettevõtte tulumaksu osas pole topeltmaksustamise kokkulepetel erilist tähtsust, kuna ettevõtte tulumaksu maksavad Eesti maksuresidendid Eestis.

Ettevõtte tulumaksu maksuperiood on kalendrikuu. Deklaratsioon peab olema esitatud Maksuametile tulu saamisele järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Näiteks: kui 2013 veebruaris kiidab ettevõtte osanike resolutsioon heaks 2012 aastaaruande ning kasumijagamisel otsustatakse välja maksta 100 000 EUR dividende (mis makstakse välja mais 2013), siis ettevõttel on kohustus esitada ettevõtte tulumaksu deklaratsioon 10. juuniks 2013 ning maksta ettevõtte tulumaksu 26 582,28 EUR tähtajaga 10. juuni (100 000 EUR korrutatud 21/79)

Alates 1. jaanuar 2009, Eesti ettevõtte poolt mitteresidendile makstud dividende ei maksustata. Samuti ei ole intressimaksed maksustatavad eeldusel, et intress vastab mõistlikkuse põhimõttele, vastasel juhul on see maksustatav 21% määraga.

Kui residentettevõtte ja eraisiku, kes on selle ettevõttega seotud, vahel toimuva tehingu väärtus on erinev sarnase tehingu väärtuse poolest tehingu poolte vahel, kes ei ole omavahel seotud, siis Maksuamet võib tulumaksu määrata summa järgi, millega oleks antud tehingu läbi viinud isikud, kes ei ole omavahel seotud.

Ema- ja tütarfirmasid seaduse järgi koos ei maksustata, Eesti ettevõtteid maksustatakse eraldi. Siiski, seadus näeb ette ühise tegutsemise erandit vältimaks osanike dividendide topeltmaksustamist. Seega võib teatud tingimustel Eesti holding ettevõte osanikele dividende anda ilma lisanduva maksukohustuseta.

Ühistegutsemise maksuvabastus on automaatne ning kehtestatakse emafirma seoste korral juhtudel, kus emafirma omab vähemalt 10% tütarettevõttest. Seega juhul kui Eesti holding ettevõttel on vähemalt 10% osalus Eesti firmas, siis sellel firmal on maksukohustus väljamakstud dividendide osas, kuid dividendid võivad ülesvoolu (omanikfirmade poole) liikuda ilma lisanduva maksukohustuseta.

Holding struktuuride puhul on oluline märkida, et ühistegutsemise maksuvabastus kehtib ka tütarfirmade dividendidele, mis on maksuresidendid Euroopa Majanduspiirkonna riikides või Šveitsis. Osaluse künnis on samuti 10%, seega näiteks kui Eesti holding ettevõte omab vähemalt 10% Leedu ettevõtte osakuid, siis sellel Leedu ettevõttel on väljamakstud dividendide pealt maksukohustus Leedu seaduste kohaselt, kuid seejärel võivad dividendid ülesvoolu liikuda Eesti holding firmale ning selle osanikele ilma lisanduva maksukohustuseta.

Ühistegutsemise maksuvabastus kehtib ka Third Countries (Venemaa, Ukraina, jne) tütarfirmadele. Lisanõue ühistegutsemise maksuvabastuseks on, et tõestatud peab olema kas 1) välisriigi tütarfirma aluseks olev kasum oli tulumaksuga maksustatud või 2) dividendi väljamaksele kehtestati tulumaks.

See artikkel kirjeldas tähtsamaid aspekte, mida arvestada Eesti ettevõtte asutamisel. Nagu alati, iga eraldi juhtumit ning maksusüsteemi peaks üle vaatama professionaal olukorrapõhiselt ning me oleme heameelega teile edasiseks abiks.